Jõulumõtisklus

Me oleme harva õnnelikud ja rahul sellega, mis meil on, ning tahame üha rohkem saavutada, omada ja kogeda, arvates ekslikult, et see teeks meid õnnelikuks. Õnnelik olemiseks piisab tegelikult vähesest. Jõulude juurde kuuluvad sellised asjad nagu tunded – rõõm, rahu ja armastus. Kaasaja jõulusagin neid tundeid ei soosi, kui välja arvata televiisorist aasta lõpus ühtejärgi tulevad tunnetest nõretavad filmid. Aga see pole ju ehtne. Jõulutervitustes on kombeks soovida üksteisele mitte kiirustavaid, töiseid, telekarohkeid ja kärarikkaid, vaid rõõmsaid ja rahulikke jõule. Ent maailm me ümber surub peale just esimest poolt.

Kas kalendris järgmise nädala kolm värviliselt tähistatud päeva on meie jaoks shoppamise ja kokkamise kõrghetked?

Soojas toas ning kuusesära valgel tasub meeles pidada, et jõuluaja mõte ei ole inimeste omavahelises kinkide tegemises, vaid juba alates meie tuhandete aastate taguste esivanemate aegadest ikkagi valguse tagasitulekus. Ja see tulek on meile kõigile. Asjad aitavad luua meeleolu, aga ülekuhjatuna mõjuvad nad vastupidiselt. Selle tulemusena kipub valdavaks jõulutundeks hingerahu asemel saama hoopis küllastumus.

Mõnikord tasub peatuda ja vaadata enda ümber. Kaasaja maailm tundub olevat tasakaalust väljas. Siin arvestatakse paljud asjad ümber rahaks.
Kuid me võime siitsamast, käesolevast hetkest leida nii mõndagi muud ilusat ja sellist, mille eest on põhjust tänulik olla. Jõulud on selleks sobiv aeg.

Inimene ei pea olema rahul kõigega, mis toimub, vaid olema rahulik, mis iganes ka tema ümber toimub. Rahulolu võib kaasa tuua mandumise, masenduse või ükskõiksuse, aga just rahu annab julguse ja rõõmu edasi tegutseda ega lase lootust kaotada rasketes olukordades.


Rahulikke Jõulupühi!